Praktilises töötoas otsiti võimalusi toiduraiskamise vähendamiseks haridusasutustes
23. novembril korraldas Tartu Biotehnoloogia Park ja EIT Food koostöös Tartumaa Omavalitsuste Liiduga koolide ja lasteaedade toitlustajatele praktilise töötoa „Toiduraiskamise vähendamine haridusasutustes”, kus arutleti, kuidas muuta meie laste toit kestlikuks, maitsvaks ja tervislikuks. Tegemist oli juba teise töötoaga sel aastal, mille eesmärgiks on kohaliku toidu tootmise ja tarbimise edendamine Tartu maakonnas ja linnas ning toiduraiskamise vähendamine on vältimatu osa jätkusuutlikust toidusüsteemist.
Ettekannetega esinesid Eesti Maaülikooli maamajanduse ökonoomika õppetooli spetsialist-analüütik Kersti Aro, Võrumaa Arenduskeskuse projektijuht Kaja Kesküla, Baltic Restaurants Estonia ASi müügija turundusjuht Tiiu Endrikson ning Puhja Kooli direktor Päivi Märjamaa. Ettekannetele järgnes rühmatöö ja kokkuvõtete tegemine. Töötuba modereeris toitumisterapeut ja elamuskoolitaja Triin Muiste.
Kersti Aro Eesti Maaülikoolist tõi avaettekandes välja, et toiduraiskamine on heaoluühiskonnaga kaasuv tõsine keskkonnaprobleem – toitu raisatakse tootmis- ja tarneahela igas etapis alates põllumajandusest kuni tarbimiseni. Eesti toidukao hinnanguline väärtus on 164 miljonit eurot aastas ning kõige enam tekitavad toidujäätmeid kodumajapidamised. Aro sõnul visatakse toitu suurtes kogustes ära ka meie koolides ja lasteaedades: Eesti haridusasutused tekitavad aastas 2362 tonni toidujäätmeid, millest 76% ehk 1862 tonni moodustab toidukadu ehk mingil põhjusel tarbimata jäänud toit.
Kaja Kesküla Võrumaa Arenduskeskusest tutvustas vastutustundlikku toidukäitlemist Võru maakonna haridusasutuste näitel. Kesküla tõi välja, et koolitoidus on vaja rohkem tähelepanu pöörata kohalikule, värskele, võimalusel mahedale ja sesoonsele toorainele ning Võrumaa haridusasutusest 28 kasutab juba toidu valmistamiseks ca 50% ulatuses mahetoorainet. Toidukao vähendamise seisukohast on võtmeisikud kokad, oluline on nii kokkade koolitamine kui ka tunnustamine. Lastele korraldatakse kohaliku toidu väärtustamiseks õppereise mahetaludesse, õpetatakse toitu valmistama ja kasvatama. Kesküla rõhutas, et muutusi saab teha siis, kui kaasatud on omavalitsusjuhid, kelle valmisolek haridusasutusi toetada on väga oluline.
Tiiu Endrikson Daily kaubamärgi all koolitoitlustust pakkuvast Baltic Restaurants Estonia ASist osutas, et Eesti koolide ja lasteaedade sööklates ära visatavast toidust moodustab 80% laste taldrikutele jäetud ja 20% liigselt valmistatud toit. Tema kogemusest lähtuvalt aitab toidukadu vähendada tõhus planeerimine, iseteenindusliinidest serveerimine, tagasiside ja seire. Toiduraiskamise kui probleemi teadvustamiseks on olulisel kohal ka õpilastele suunatud erinevates formaatides teavitustöö ning võistlused. Välditavat toidukadu mõjutavad muuhulgas ka hanketingimused, meedias loodud koolitoidu kuvand ning väga oluline on ka õpetajate ja juhtkonna suhtumine koolitoitu.
Puhja Kooli direktor Päivi Märjamaa pidas eeskätt oluliseks koosloomet õppekasvatustöö ja toitlustamise vahel. Puhja kool oma 240 õpilasega on keskmise suurusega kool, kus söömine on koolipäevas olulisel kohal. Lõunapausiks on kokku tund aega igal koolipäeval ja siia sisse kuulub ka värskes õhus viibimise aeg. Oluline on ka näiteks toiduga seotud teemade lõimimine õppeainetesse ning isiklik eeskuju – Puhja koolis söövad õpetajad üheskoos õpilastega koolilõunat. Kindlasti on vajalik, et õpetajad ja köögipersonal omavahel suhtlevad ning ära ei tohi unustada ka koolikokkade tunnustamist.
Rühmatöö tulemusel jõuti järeldusele, et teadlikkust toiduraiskamisest kui aktuaalsest keskkonnaprobleemist on vaja tõsta nii riigi, kohaliku omavalitsuse kui ka kooli tasandil, oluline on siinjuures järjepidev teavitustöö ja teema fookuses hoidmine. Muutuse saavutamiseks peavad olema kaasatud omavalitsus- ja haridusjuhid, kogu haridusasutuse töötajaskond, lapsed, vanemad ja toitlustajad. Peeti oluliseks, et organisatsioonis oleks ühiselt läbi arutatud strateegia ja sellel põhinevad kokkulepped toiduraiskamise vähendamise meetmetest. On oluline, et kokad tunnevad ennast täieõiguslike meeskonnaliikmetena ning et juhtkond ja õpetajad teadvustavad probleemi, annavad köögipersonalile ausat tagasisidet ja näitavad ise sööjatena eeskuju.
