Tervisetehnoloogiate konverents: Tartu ja Helsingi võiks olla ühtses biotehnoloogia regioonis
Tartu linnavalitsuse pressiteade 3.12.2014:
Tervisetehnoloogiate konverents: Tartu ja Helsingi võiks olla ühtses biotehnoloogia regioonis
Eelmisel nädalal Tartus toimunud konverentsil arutati tehnosiirde võimalusi ja probleeme Eesti nutikas spetsialiseerumises tervisetehnoloogiatele.
Konverentsi avakõnes rõhutas Tartu linnapea Urmas Klaas Tartu tugevaid ajaloolisi traditsioone eluteaduses ning sellele aluspõhjale rajatud tänapäevase biotehnoloogiaklastri edu. Arengufondi juhatuse esimehe Pirko Konsa sõnul on meie ülikoolid ja teadus hinnatud maailmas eelkõige tänu biotehnoloogiale. Eesti riigi jaoks on võtmeküsimus, kuidas toetada hariduse ja infrastruktuuriga ettevõtete kujunemist, mis loovad biotehnoloogia põhjal väärtuslikke tooteid.
Kristjan Lepik Arengufondist tutvustas globaalseid trende majanduses ja tehnoloogias majandusanalüütiku seisukohalt. Rahvusvaheline võrgustumine innovatsioonis annab tema hinnangul Eestile hea võimaluse. Samas tagas Eesti majanduse edu seni allhange Skandinaaviale ja Saksamaale, nüüd aga peab riik kujundama majanduskeskkonda sobivaks mitte niivõrd tootmisettevõtetele, kuivõrd teistsuguse dünaamikaga, tipptehnoloogiale tuginevatele ja suurte tööjõukuludega kõrget lisandväärtust loovatele tehnoloogiaettevõtetele.
Indrek Reimand haridus- ja teadusministeeriumist vaatles muutusi teadus- ja arendustöö ning innovatsiooni strateegiates. Nutika spetsialiseerumise korral on strateegiliselt oluline valdkondadeülene lähenemine ja ministeeriumidevaheline koostöö. Tõsta tuleb ka riigi võimet tellida innovaatilisi lahendusi.
Tartu Ülikooli tehnoloogiasiirdetalituse juhataja Siim Kinnas kõneles Tartu Ülikooli kogemustest tervisetehnoloogiate tehnosiirdes. Kui 2014. aastal moodustab teaduse osa TÜ eelarvest veidi vähem kui poole, siis bioteadused ja meditsiin võtavad sellest omakorda umbkaudu poole. TÜ ettevõtlusest saadav tulu kasvab iga aastaga, sellest põhiosa annavad ettevõtetega sõlmitud otselepingud.
Majandusteadlase Urmas Varblase ettekandest “Nutikas spetsialiseerumine kui Euroopa vastus muutustele maailmamajanduses” jäid kõlama pessimistlikud noodid Euroopa võime suhtes kohaneda maailmamajanduse muutustega. Euroopa riikide vahelised kõrged barjäärid ja riikide erahuvid ei lase kujuneda Euroopa ühtsel siseturul, mistõttu Euroopa ettevõtted panustavad teadus- ja arendustöösse märksa vähem kui oleks vajalik. See-eest areneb selles valdkonnas Aasia, eriti Hiina.
Kaja Kuivjõgi Arengufondist kirjeldas, kuidas Eesti riik järgnevail aastail tervisetehnoloogiaid edendab. Et ideedest sünniks edukad innovaatilised ettevõtted, peaksid riiklikud toetused võimendama era- ja tooma juurde väliskapitali. E-tervises on Eesti positsioon tugevam ja võimaldab rääkida kaasa ka globaalsel turul, võtmeküsimusteks jäävad turu avamine ja platvormide avatud arhitektuur.
Quattromedi endine juht Erki Mölder jutustas ühe Eesti edukama biotehnofirma arenguloost 15 aasta vältel, idufirmast laienemiseni Soome ja Leedu turuga. Mölderi sõnul on tähtsad nii firmakultuur ja meeskonna valik kui ka valmidus algseid plaane muuta. Nii alustas Quattromed tootemüügist, siis orienteerus ümber teenusepakkumisele ja lõpuks litsentsimüügile. Eesti biotehnoloogia põhiprobleem on Mölderi hinnangul suure omamaise ravimifirma puudmine.
Eve Pakkas EASist võrdles senist teadus- ja arenduskeskuste programmi uuega, mis kestab 2014-2020. Seniste kogemuste põhjal muudeti paindlikumaks uurimiskava ja eelarve struktuurid, samuti on suurem rõhk partnerite koostööl.
Epp Songisepp Tervisliku Piima Teadus- ja Arenduskeskusest rääkis TAKi edukamate toodete väljatöötamisest. Kogemus näitab, et üks kõrgtehnoloogiliste ettevõtete probleeme on vastuolu tööstuse suletud ja teaduse avatud loomuse vahel. Samas on oluline igapäevane koostöö tööstusega, kuna uuringutulemusi peab enne tootmisse rakendamist katsetama ka tööstustingimustes.Tervisetehnoloogia TAKi arendusjuht Hardi Tamm kõneles 2009. aastal loodud keskuse ajaloost ja tegevusest. TAKi kogemust mööda on biotehnofirmadele oluliste küsimuste seas organisatsioonitüüp, turud ning arendusprojektide pikaajalisus. Vähiuuringute TAKi praktikaid vaatles Toivo Maimets. 2005. aastal loodud ja algselt 100% EASist sõltunud TAK püüab saada järgmise toetustsükli lõpuks rahaliselt iseseisvaks.
Edgar Boo Rootsist tutvustas Chalmersi Tehnoloogiaülikooli ettevõtluskooli kogemusi juhtiva ettevõtlusinkubaatorina. Saksimaa kogemusi biotehnoloogiafirmade arendamisel jagas Nadine Schmieder-Galfe, Kataloonia omi Carlos Lurigados.
Konverentsi viimases osas esinesid ingelinvestori Aravis SA esindaja Kadri Vunder ning Indrek Tammeaid CMC Consulting Groupist, kes tutvustasid vastavalt Šveitsi ja Soome investorite vaatenurka. Mõlemad esinejad toonitasid, et Eestis tuleb pingutada, kompenseerimaks geograafilist kaugust suurtest farmaatsiatööstuse keskustest, kus ettevõtete ja investorite elav suhtlus aitab ettevõtluse arengule kaasa. Vunderi sõnul võiks Tartu ja Helsingi tulevikus kuuluda samasse bioregiooni, kus mõlema kompetentsid teineteist täiendaksid. Indrek Tammeaid kõneles strateegilisest partnerlusest suurtööstusega. Eduka partnerluse aluseks farmaatsiafirmadega on konkreetne partnerlusmudel ja järjekindlus: liiga sageli on ettevõtete soovid ebamäärased ning koostööettepanekute tegemine lõpetatakse liiga vara. Tähtsad on teadlikkus, aktiivne suhtlemine ja pidev koostöö partneriga, mis investeerimisega mitte ei lõpe, vaid alles algab.
Konverents “Nutikas spetsialiseerumine – tervisetehnoloogiad. Kuidas teostada edukalt tehnosiiret?” oli esimene nutika spetsialiseerumise konverentside sarjas. ETTBio projekti raames toetatud konverentsi korraldasid Tartu linnavalitsus, Eesti Arengufond ja Tartu Biotehnoloogia Park. Lähem tutvustus ja ettekanded on saadaval Tartu Biotehnoloogia Pargi kodulehel:
Lisainfo:
Piia Vettik-Leemet
Tartu Biotehnoloogia Pargi arendusjuht
Tel: 51 60 947
E-post:
