Investorid otsivad hapra maailmamajanduse taustal tootlust

Majanduskasv on kiirenenud viimastel aastatel ja konsensusel ollakse ka järgmiste aastate kasvu suhtes. Arenenud majandused on saanud uut hoogu, kuigi arenevate majanduste kasv on mõnevõrra aeglustunud. IMF prognoosib enam kui 3% globaalset majanduskasvu järgnevaks kaheks aastaks. IFO maailma majanduskliima indikaator vähenes mais 0,9 punkti, kuid on jätkuvalt kõrgemal pikaperioodi keskmisest. Erinevalt deflatsiooniohust euroalal, kus juunis langes inflatsioon 0,5%-ni, oli üldise hinnataseme tõus mais USA-s 2,1% ja Jaapanis 3,4%. Varade hinnad on kriisijärgsel perioodil tugevalt taastunud ning tekib tahtmine esmamulje põhjal kinnitada, et majanduslikud probleemid tunduvad olevat möödanik ja väljavaade helge.

Viimastel aastatel on maailmamajandusele lisanud tõuget keskpankade poolt pakutav odav raha.  Hoolimata majanduskasvunumbritest ei ole arenenud majandused suutnud väljuda monetaarsete stiimulite sõltuvusest. Tuleb tunnistada, et mitmed tegurid majanduses pakuvad endiselt väljakutseid, mistõttu lähituleviku kasvu kirjeldamine jätkusuutlikuna võib kujuneda liigennatlikuks.  Alates kriisi algusest on võlakoormused arenenud majandustes tõusnud 20 protsendipunkti ning jõudnud 275% tasemele SKP-st. Arenevate majanduste võlakoormus on viimase 7 aastaga kasvanud circa 50 protsendipunkti ja globaalne võlg on lähenemas 250%-le SKP-st. Uurides võla allokatsiooni 2013. aastal majandusüksuste baasil ja võrreldes kriisieelse aastaga, siis ilmneb, et kodumajapidamiste võlakoormus on vähenenud. Valitsussektor ja erasektor, ilma finantssektorita, opereerivad kõrgema laenukoormusega.

Finantssektorit arvestamata on erasektori võlg kasvanud ligikaudu 30% alates kollapsist. Kriisi järgselt on küll erasektori krediidikasv aeglustunud, kuid endiselt on risk, et kõrge erasektori võlakoormus võib pärssida majanduskasvu jätkusuutlikkust. 2012. aastal oli kodumajapidamiste ja erasektori võlg suurenenud võrreldes 2007. aastaga 88 protsendipunkti Iirimaal, 80 protsendipunkti Küprosel, 40 protsendipuntki Belgias ja 23 protsendipunkti Kreekas. Kodumajapidamiste ja ettevõtete laenukoormuse tõus suurendab majandusüksuste tundlikkust ja  haavatavust tuleviku kontekstis, kui intressimäärad hakkavad kerkima.

Kokkuvõttes on kriisis räsida saanud majanduste taastumine olnud aeglane ja jätkuv võlakoormuste suurenemine endiselt murettekitav. Globaalne majanduskeskkond on viimastel aastatel seisnud silmitsi jätkuva produktiivsuse kasvu aeglustumisega. Töötuse määr oli kriisi eel Euroopa Liidus ligikaudu 7% tasemel, kuid käesoleval aastal suurusjärgus 10,5%. Märtsis oli Euroopa Liidus 5,4 miljonit alla 25-aastaseid töötuid, mis tähendab, et noorte töötuse määr oli 22,8%. Arenevate riikide majandused on silma paistnud kui peamised kriisijärgse perioodi kasvumootorid, mis taastusid tugevalt pärast kriisi kuni hiljutise nõrgenemiseni. Praegu on märke, et mõned buumid on hakanud kiratsema. Näiteks kinnisvarahindade kasv Brasiilias on aeglustunud, mis on tüüpiline finantstsükli lõpufaasile. Makseraskuste suurenemine Hiina kinnisvarasektoris viitab sarnasele suundumusele.

Investorid on muutunud riskialtimaks

Bank for International Settlements (BIS) hoiatas 2013/2014 aastaraamatus, et aktsiaturud on muutunud eufooriliseks ja volatiilsus langenud ajalooliselt madalale tasemele. Käesoleva aasta juuni alguses optsioonidest tuletatud volatiilsusindeks (VIX) langes alla 11 punkti, mis on madalam 2004. – 2007. aasta perioodi keskmisest 13,6 punktist. EURO STOXX 50 on viimase aastaga tõusnud 24%, hoolimata ettevõtete märkimisväärselt väiksemast käivete kasvust. S&P 500 on perioodil mai 2013. – 2014. aasta tõusnud ligikaudu 20%. Samal perioodil oodati tulude kasvu alla 8%. Tsükliliselt korrigeeritud S&P 500 indeksi P/E kaupleb ligikaudu 20 tasemel, mis on 4,6 punkti kõrgem kui ajalooline keskmine alates 1929. aastast.

Teatavasti on finantsturud tundlikud rahapoliitika suhtes, võttes arvesse nii realiseerunud kui ka keskpankurite oodatavat käitumist. Arenenud majandustega piirkondade keskpangad on viimastel aastatel olnud lõdvendamise lainel. Baasintressi määrad püsivad madalal ja keskpankade bilansid on jätkanud suurenemist. Eelnevalt mainitud trendid on arenenud majandustes etendanud võtmerolli riskantsemate varade valuatsioonide kergitamisel 2013. aastal ja 2014. aasta esimesel poolel. Madalad intressitasemed ja tagasihoidlik volatiilsus on soodustanud turuosalisi liikuma risk-tulu skaalal kõrgemale ja võtma riskantsemaid positsioone. Võlakirjaturgudel on püsivalt otsitud kõrgemat tulusust, mis on tinginud madalama reitinguga võlale tugeva nõudluse. Kõrged aktsiate valuatsioonid, krediidi speadide vähenemine, madal volatiilsus ja rohked korporatiivvõlakirjade emissioonid viitavad paljude investorite tugevale riskivalmidusele. Üldiselt on keeruline mitte-märgata optimismi turgudel, millel kipub puuduma tugev seos majanduse arenguga globaalselt.

Hispaanlasest BISi juhti, Jaime Caruanat refereerides tundub, et turud kalduvad arvesse võtma ainult väga kitsast spektrit võimalike tulemuste osas. On säilinud veendumus, et monetaarsed tingimused püsivad soodsad veel väga pikka aega ja ollakse valmis võtma riske rohkem, kui keskpangad soovivad pakkuda. Investorid on liikunud tulususe otsingul riskantsematele Euroopa suveräänsetele võlakirjadele, ostnud madalama reitinguga ettevõtete võlga ja arenevate turgude võlakirju. Madalate intressimäärade keskkond on toetanud arenenud majanduste aktsiaturge, mis kiirendas rallit 2013. aastal, kui majanduse väljavaade nendes riikides paranes ja investorid ootasid, et lõtv monetaarpoliitika jätkab varahindade toetamist.