Mis muutuks Eesti meditsiinisüsteemis minnes üle personaalmeditsiinile?

Mitmed parteid leiavad oma valimisplatvormides, et Eesti peaks üle minema personaalmeditsiinile. Mida see tähendab ja milliseid kulusid kaasa toob, selgitab haigekassa juhatuse esimees Tanel Ross.

Oma olemuselt on igasugune meditsiin personaalne ja toetada personaalsemat lähenemist patsiendile on haigekassa üks peamisi eesmärke. Sellega on seotud nii esmatasandi ehk perearstiabi tugevdamine (sest perearstid peavad teadma oma patsiente ja oskama neile nõu anda), uute teenuste ja ravimite lisamine haigekassa kindlustuspaketti (et arstidel oleks võimalik raviprotsessis valida üha suurema hulga teenuste ja rohtude vahel vastavalt patsiendi konkreetsele olukorrale), samuti väga kallist ravi nõudvate juhtude erikäsitlus haiglatega sõlmitud lepingutes, patsiendile välisravi võimaldamine või erandkorras ravimite kompenseerimine. Kõik need elemendid – koos ravikvaliteedi alase töö ja e-tervise arendamisega – loovad eeldused üha enam patsiendi konkreetset haigusseisundit arvestava ravi kasutamiseks arstide poolt.

Põhimõtteliselt on võimalik kaaluda ka haigekassa tasustamismeetodite arendamist selliselt, et senisest enam motiveeritaks patsiendi raviprotsessi terviklikkust ning esmatasandi, eriarstiabi ja õendusabi suuremat koostööd.

Täna sageli kasutatav termin «personaalne meditsiin» tähendab eelkõige patsiendi enda terviseinfo (sh. genotüübi) senisest süsteemsemat kogumist ja selle kasutamist raviprotsessis. Diagnoos ja sellel põhinev ravi ise omakorda tuginevad igal juhul – nagu siianigi – konkreetse patsiendi terviseseisundi võrdlemisel mingi normi või keskmisega, kuid seda saaks igas raviliigis (esmatasand, eriarstiabi) teha senisest täpsemalt. Nagu mainitud, on haigekassa arengukava oma olemuselt suunatud personaalsema ravi soodustamisele. Arvestades personaalse meditsiini raamprojekti praegust staadiumi, ei prognoosi me sellest haigekassale lähematel aastatel  täiendavaid kulusid.

Originaal artikkel : tervis.postimees.ee