Meedikute suurkonverents “Kliinik 2014”

3.–5. veebruaril 2014 korraldab Tartu ülikooli arstiteaduskonna täienduskeskus Tartus Dorpati konverentsikeskuses iga-aastast meedikute suurkonverentsi „Kliinik 2014“, kus kohtuvad arstid kõikjalt Eestist. Ettekannetega esinevad paljude erialade tippspetsialistid ning ettekandmisele tulevad teemad ulatuvad arstliku pädevuse küsimusest personaalse meditsiinini.

Konverentsi avasessioonil käsitletakse arstliku pädevuse ja selle hindamise temaatikat. „Arstide pädevus on tervishoiu kvaliteedi lahutamatu osa. Pädevushindamist korraldav seadusandlus kehtib Eestis piisavalt kaua, et hinnata, kas see täna toimib optimaalselt,“ leidis TÜ arstiteaduskonna dekaan professor Joel Starkopf avasessiooni teemavalikut kommenteerides. Starkopfi sõnul osalevad avasessiooni arutelus nii erialaseltsid, Eesti arstide liit, Tartu ülikooli õppejõud, sotsiaalministeeriumi, haiglate liidu, haigekassa ja terviseameti esindajad, kes võtavad tähelepanu alla eri osapoolte rolli ja vastutuse küsimused, pädevushindamise hetkeolukorra ja tulevikuvisioonid.

Teemat lahatakse mitme erineva nurga alt ning arutluse alla tulevad küsimused:

  • Kuidas tagada praktiseerivate arstide kõrgetasemeline pädevus ka aastaid hiljem peale kutsetunnistuse saamist?
  • Milline on ja milline võiks olla erialaseltside, tervisehoiuteenuste osutajate, sotsiaalministeeriumi, terviseameti ja haigekassa roll arstide pädevuse tagamisel ja hindamisel?
  • Millised on täna ja millised võiksid tulevikus olla õiguslikud regulatsioonid antud küsimustes?

Ettekannetele järgneb paneeldiskussioon.
Eraldi sessioon on konverentsil pühendatud personaalse meditsiini ja persoonikeskse meditsiini temaatikale. Sessioonil käsitletakse tervet rida aktuaalseid küsimusi:

  • Kas personaalne meditsiin, mille eesmärgiks on genoomi sekveneerimise kaudu anda inimestele infot võimalike haigusriskide kohta, on ka persoonikeskne meditsiin?
  • Millised võivad olla genoomi sekveneerimisega kaasnevad hüved ja ohud?
  • Kas geneetiline informatsioon motiveerib inimesi muutma oma käitumist enam, kui teadmised riskitegurite kohta?
  • Milliste haiguste korral annab genoomi sekveneerimine täpse diagnoosi?
  • Milliste haiguste korral saab pakkuda personaalset ravi?

Ettekannetega astuvad üles TÜ kliinilise geneetika professor Katrin Õunap, TÜ kliinikumi juhatuse esimees Urmas Siigur, biotehnoloogia professor, akadeemik ja TÜ Eesti geenivaramu direktor Andres Metspalu, farmakoloogia vanemteadur Anti Kalda jt.

Lisaks tulevad käsitlemisele muud olulised meditsiiniteemad nagu autoantikehad haiguste diagnostikas ja prognoosis, harvikhaigused kopsus, uuemad ravimeetodid kirurgias, hambakaariese ennetus ja tüsistused, bioloogiline ravi dermatoloogias, valusündroom neuroloogias ja neurokirurgias ja D-vitamiini temaatika. Nendel teemadel kõnelevad dermatoloogia ja veneroloogia professor Külli Kingo, Silja Virolainen SA TÜK psühhiaatriakliinikust jpt.

Kliinilise meditsiini doktorikooli sessioonis esitatakse TÜ arstiteaduskonna doktorantide teadustöö tulemusi.

„Kliinik 2014“ toimub Tartus Dorpati konverentsikeskuses (Turu 2) 3.–5. veebruarini 2014.

Täpne kava aadressilt http://www.med.ut.ee/et/taiendusope.

Lisainfo: dr Marje Oona, TÜ peremeditsiini dotsent ja arstiteaduskonna täienduskeskuse juhataja, tel: 731 9212, e-post: marje.oona@ut.ee.